A 96-a şi a 97-a Sesiune a Comitetului juridic al OMI
Comitetul juridic al OMI a ţinut la Londra cea de-a 96-a Sesiune (5-9.X.2009), la care a asistat, pentru prima dată, în calitate de ONG, nou acreditat, Institutul Nautic din Franţa.
More...We kindly inform you that, as long as the subject affiliation of our 300.000+ articles is in progress, you might get unsufficient or no results on your third level or second level search. In this case, please broaden your search criteria.
Comitetul juridic al OMI a ţinut la Londra cea de-a 96-a Sesiune (5-9.X.2009), la care a asistat, pentru prima dată, în calitate de ONG, nou acreditat, Institutul Nautic din Franţa.
More...
„Dauna majoră, gestiunea crizei şi dreptul transporturilor” întâlnirea asigurătorilor de transport în contextul tuturor instabilităţilor, transporturilor şi al globalizării. Exemplul brazilian. Cesam-Paris 22-23 mai 2012 Stephanne Miribel - redactor-şef dmf- Paris
More...
1. The largest residential cruise ship in the world, 2. Constanţa Port in Top 50 – Plimsoll, 3. “XXIII Ripert days”, 4. Conference/colloquium: “Necessity to work out the Romanian Maritime Code”, Mamaia, Constanţa, 26 November 2015, organized by the Romanian Maritime Law Journal, Universul Juridic, “Ovidius” University of Constanţa, Constanţa Bar and Idu Shipping & Services Constanta, 5. Establishment of the Romanian Association of Maritime and Port Law – ARDMP, Mamaia, 26 November 2015
More...
Report on the Summer School of Literary Studies III activities, held at Gustav Wulff-Õie museum from 5th to 6th of July 2013.
More...
Kõnekoosolek 27. augustil Tallinnas oli pühendatud Uppsala ülikooli soome-ugri keelte, eriti eesti keele professori Raimo Raagi 60. sünnipäevale. Kohal oli ka tema abikaasa, nüüdiskeelte õppetooli juhataja, dotsent ja eesti keele lektor Virve Raag. Avasõna ütles Tiina Söderman. Jüri Viikberg rääkis sissejuhatavas sõnavõtus „Kaalul on rohkem kui Saareste murdeatlas” Andrus Saareste „Väikese murdeatlase” ning muu Eesti ja eestlastega seotud kirjavara (nt Oskar Looritsa „Grundzüge des estnischen Volksglaubens” köited, samuti mitmesugused seeriaväljaanded ja aastaraamatud) jõudmisest Eestisse 1999. aastal, pärast seda kui Rootsi Kuninglik Gustav Adolfi Akadeemia oli seismajäänud varusid vähendanud. Tänu R. Raagi kiirele tegutsemisele pääses mitu tonni raamatuid hävitamisest.
More...
18. oktoobril 2013 tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis Karl Ristikivi aasta nooremate sõprade, kolleegide ja mingil määral ka konkurentide Valev Uibopuu, Arvo Mägi ja Gert Helbemäe juubeleid.
More...
Eesti keelenõukogu on iga kahe aasta tagant kutsunud avalikkust kokku, et arutada keelevaldkonna sõlmküsimusi ja koos aru pidada, kuidas tagada eesti keele mitmekülgne areng ja kestlikkus. Foorumite tähelepanu keskmes on olnud nii üldhariduskoolid kui ka kõrgkoolid, eesti keel välismaal, aga ka mitmekeelse Eesti vajadused ja väljakutsed.
More...
7. veebruaril 2014 toimus Tartu Ülikoolis Eesti Keeletoimetajate Liidu ja Emakeele Seltsi koostöös keeletoimetajate elukutsepäev. Ettekandeid oli viis. Annika Kilgi meenutas toimetamise juuri, Mihkel Mõisnik kõneles keeletoimetamisest kirjastuse vaatevinklist, Helen Kõrgesaar tööst vabakutselisena, tudengid Mari-Liis Müürsepp ja Maarja Valk tulevaste keeletoimetajatena ning Jaanus Vaiksoo autorina.
More...
23. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ajaloo- ja kirjandusteadlaste koostöös korraldatud seminar „ENSV kultuur Hruštšovi ajal”. Aastatel 1956-1964 oli Nikita Hruštšov sisuliselt Nõukogude Liidu ainuvalitseja. Kuigi seda perioodi tuntakse üldiselt piirangute lõdvenemise ajana, siis nagu Sirje Olesk avasõnades märkis, on Paul-Eerik Rummo seda nimetanud ka laadajantlikuks ajaks, ning uuele vabadusele ei võinud alati loota. Seminari eesmärk oli lähemalt uurida nn Hruštšovi sula aegseid arenguid Eesti kultuurielus.
More...
12. mail toimus Emakeele Seltsi värskete auliikmete Enn Ernitsa ja Lembit Vaba 70 aasta juubeli auks kõnekoosolek „Etümoloogialainel”, kus juubilaride kõrval esines ka kohanimeuurijast läti polüglott Ojārs Bušs. Ettekannete järel esitles Lembit Vaba oma äsjailmunud artiklikogumikku „Sõna sisse minek” (Emakeele Seltsi toimetised nr 73, Tallinn, 2015, 495 lk).
More...
Sajandi möödumist Esimese maailmasõja algusest tähistati kogu maailmas arvukate konverentside, publikatsioonide, näituste, filmide ja muude mälutöö vormidega. Ka meil Eestis toimus selle nn unustatud sõja(1) meenutuseks mitmeid teadusüritusi, avaldati uurimusi ja allikapublikatsioone. Arusaadavalt on ilmasõja uurimisel initsiatiivi haaranud ajaloolased,(2) kuid oma sõna sel teemal on sekka öelnud ka kultuuriuurijad. 8.–9. aprillini 2015. aastal korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus (UTKK) ja Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut (EKKI) ühise seminari, kus erinevate kultuurivaldkondade uurijad analüüsisid Esimese maailmasõja kajastusi kultuurimälu erinevates meediumides, kirjanduses, ajakirjanduses, visuaal- ja muusikakultuuris, toetudes sealjuures nii sünkroonsetele kui ka retrospektiivsetele tekstidele. Kahepäevane interdistsiplinaarne seminar kujunes edukaks, sõnastati terve hulk uurimisprobleeme ja visandati uusi perspektiive XX sajandi alguse eesti kultuuri analüüsimiseks. Eestis ei ole varem Esimese maailmasõja mõjusid eesti kultuurile uuritud, samuti ei ole üleliia sageli korraldatud interdistsiplinaarseid teadusüritusi, mis võimaldavad näha kultuuri komplekssemalt, selle mitmekülgses seostevõrgustikus, mistõttu huvi ürituse vastu oli suur.
More...
19. märtsil täitub ümmargune arv aastaid keeleteadlasel ning keele- ja hariduspoliitika eksperdil, Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professoril Birute Klaas-Langil. Tõele au andes pani kuuekümnes märtsikuu nii mõnegi meist kahtlevalt kalendrisse vaatama ning arvutustehteid tegema. Birutele mõeldes tuleb aga tõdeda, et talle loomuomased reipus, kirglikkus ja nooruslikkus ei tulene mitte trenditeadlikkusest, vaid need ongi isikuomadused, mis on teda alati tippvormis hoidnud ning uusi väljakutseid otsima ja leidma pannud. Birute särava isiku taga seisab teadusja ühiskondlike tegevuste ja saavutuste pikk rida: professor, keeleteadlane, keele- ja hariduspoliitika ekspert, keeleja kultuurivahendaja, arvamusartiklite kirjutaja, oodatud esineja, plenarist ja debateerija; suhete looja, hoidja ja diplomaat.
More...
Od začiatku pandémie COVID-19 sa intenzívne študoval jej vplyv na duševné zdravie (napr. Wu a kol., 2021; Nochaiwong a kol., 2021). Na celom svete boli zavedené opatrenia na obmedzenie šírenia koronavírusu. Tieto však narúšali pracovný a rodinný život jednotlivcov. Sociálna izolácia, zatváranie vzdelávacích inštitúcií, finančná neistota a zmeny v zdravotnej a sociálnej starostlivosti narušili život rodín, najmä tých s deťmi (Gadermann a kol., 2021). Predovšetkým rodičia boli vystavení viacerým stresujúcim situáciám, ktoré sa týkali ich samotných, ako aj ich detí (Adams a kol., 2021). Znášali tiež ťažkosti so starostlivosťou o deti vzdelávané v domácom prostredí počas online vyučovania, popri snahe udržať si svoju prácu. To spôsobilo ich zraniteľnosť voči finančnej neistote, poklesu príjmu alebo strate zamestnania (Ananat, Gassman-Pines, 2020). Javí sa teda, že negatívny vplyv COVID-19 bol oveľa výraznejší pre rodičov v porovnaní s nerodičmi (Park a kol., 2020).
More...
Збірник наукових праць «Економічна теорія та право» базується на науковій концепції, яка виходить за межі існуючих парадигм як економічної, так і правової наукової думки. Її змістом є розуміння взаємопов’язаного і взаємозалежного розвитку економіки і права та його синергетичного впливу на суспільні відносини в Україні та світі. Новою методологічною конструкцією економіко-правових досліджень суспільних явищ і процесів стає економічна теорія права. Вона спирається на категоріальний апарат економічної та правової науки, інтегрує методи, принципи й підходи їх наукового аналізу. Дослідження на таких концептуальних засадах мають значний теоретичний і практичний потенціал.
More...
Я вважаю, що маю всі підстави так звертатися до Вас, оскільки вже тринадцять років ми разом плідно співпрацюємо, об’єднані стратегічною метою Збірника, якою є інтеграція досліджень шляхом формування нових галузей знань – економічної теорії права, економічного аналізу права й економічного права, які відкривають нові можливості для наукового пошуку.
More...
This article examines Pierre Bourdieu's canonical status among the sociologists of the second half of the 20th century. Particular attention is given to his own work, and other work inspired by his approach, on European integration and post-communist transition.
More...
The historian Ioan Scurtu is one of the prestigious personalities of the Romanian recent Historiography. His entire work is traversed from one end to the other by the vehement respect for the truth of the evolution of the historical processes that the Romanians have crossed throughout the 20th century. His personality, dominated by a discreet elegance,modest, sober, independent thinking and delightful spiritual nobility, emanates from the multitude and diversity of his works.
More...
The author provides a brief overview of the life and scientific activity of the distinguished Romanian linguist Zamfira Mihail. Born in Chișinău, in the family of priest Paul and Eugenia Mihai, she sought refuge in Romania, after USSR had annexed Bessarabia. All her life, she worked as a researcher at the Institute of Linguistics, History of Literature and Folklore in Iași, and later at the Institute of South-East European Studies in Bucharest. Zamfira Mihail practiced philology in a wide sense of this term, i.e. including the study of the language, history, culture, and identity of the Romanians, considered in the context of South-Eastern Europe. Together with her father, the famous historian Paul Mihail, she published important works concerning the Romanian culture from Bessarabia, especially during the 19th century. The present article is followed by a bibliography of Zamfira Mihail’s works dedicated to Bessarabia.
More...
The researcher, the professor and the man Gheorghe Chivu meets all the attributes that give him these qualities, a fact that the philological community recognizes through the respect they give to their distinguished colleague and magister.
More...
Few people, having reached a venerable age, are called during their life “quicksilver...” or, even more - “Patriarch...” Well, here he is, one of us and namely Tudor Țopa, who is 90, and figuratively speaking, is the quicksilver of publicism and the Patriarch of Moldovan journalism. Maybe in present times, we have writers and publicists who are perhaps more subtle and, if you will, more “stylish” than Țopa. However, these other types of qualifying words for homo sapiens – patriarch and quicksilver – specifically overlapped his name.
More...