Semiootikast Jüri Talveti vaates
Semiotics in the view of Jüri Talvet

Summary/Abstract: Ülevaates Jüri Talveti seitsmekümnenda sünnipäeva puhusest konverentsist kirjutas Brita Melts (2016: 329): Kultuurisemiootilise pilgu Talveti fenomenile heitis Peeter Torop. 1993. aastal Andaluusia Semiootikaassotsiatsiooni ajakirja Tartu semiootikakoolkonnale pühendatud erinumbris ilmunud hispaaniakeelse artikliga “Tartu kui märk” (Talvet 1993) sai Talvetist muuhulgas kultuurisemiootika vahendaja. Tartu–Moskva semiootikakoolkonna vastu tunneb hispaaniakeelne maailm rohkem huvi kui mõni muukeelne kultuur – ja see on Talveti, tema sõprussuhete, kontaktide, missioonitunde teene, et Tartu on jäänud märgiks tänini. Ettekanne rõhutas, et kultuur on mitmekeelseim süsteem ja tema universaalseim tunnus on võime end kirjeldada, ning kultuur on seda rikkam, mida rohkem enesekirjelduslikku keelt tal on. Talveti peamised keeled on lektori, luuletaja, ränduri, kriitiku, teaduse keel, tõlkimise keel (kojutoomine), vahendamise keel (eesti kultuuri eneseesitus), universaalne keel (esperanto). Sellest näeme, et Jüri Talvetil on päris mitmeid semiootika-suhteid. Püüame neile oma 2020. aasta suvel esitatud ja samas kirjalikult vastatud küsimustega täpsemalt jälile saada.

• Details
• Contents