Eesti kirjandusteadusest ja selle metoodikast
Estonian literary studies and methods thereof

Summary/Abstract: Metoodilised küsimused on igale teadlasele, seega ka kirjandusteadlasele olulised. Sõltub ju ainesele lähenemise viisist ja mõistetest see, milliste tulemusteni me jõuame. Kui tutvuda Eesti kirjandusteadlaste metoodiliste deklaratsioonidega Eesti teaduselu aluseks olevas andmebaasis ETIS (Eesti Teadusinfosüsteem, etis.ee), tuleb tõdeda, et valdavalt sõnastatakse metoodika humanitaarias võõrsõnaliselt ja siduvalt kogu uurimisrühmale: analüüs võib näiteks olla „diskursipõhine”, kasutusel võib olla „semiootilise kultuurianalüüsi transdistsiplinaarne metodoloogia”, eesmärgiks „integreerida erinevad distsiplinaarsed lähenemised üheks epistemoloogiliseks strateegiaks” jne. Kuivõrd kirjandusteaduslike töörühmade hulk on väike, saaks ETIS-e alusel järeldada, et siinses uuendusmeelses kirjandusteaduses valitsevad teatud meetodid ja et esineb lähenemisviise, mida siinselt teadusmaastikult naljalt leida ei ole, sest neid ei saa pidada kaasaegseiks ja nende nime ei söandaks keegi projekti kirjutades pruukida. Mitte asjata ei hoiatata juba Piiblis mõnede sõnade kasutamise eest, öeldes „Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!” (2Ms 20:7.)

• Details
• Contents