Keele kosmos ja kosmose keel
The cosmos of the language and the language of the cosmos

Summary/Abstract: Keel on mõõtmatult suur. Mõni sõnaraamat võib küll sisaldada mitusada tuhat sõna, aga ükski ei saa sisaldada kõiki nende sõnade kombinatsioone. Sõnade etümoloogiat võib jälgida ajas väga kaugele, enne kõiki kirjalikke allikaid, aga kõige varasemat pruuki ei õnnestu iialgi selgitada. Selles mõttes on keel immanentsusväli: ta hõlmab ühekorraga nii väesolevat kui ka selle kättejõudmist, olles samaaegselt virtuaalne ja aktuaalne. Märt Väljataga on kunagi avaldanud ribadest koosneva raamatu „Sada tuhat miljardit millenniumisonetti” (2000), kus sonetiridade reeglipärasest liitmisest moodustub tohutu tekst, mida keegi oma eluajal läbi lugeda ei jõuaks; aga see on keele immanentsusväljal ainult kerge tuuleõhk, justkui säbarlainetus ookeani pinnal. Tõsi küll, igapäevaste toimetuste ajal kasutame suhteliselt lõplikku ja väikesearvulist vormelite hulka, kuid isegi nende kombinatsioone ei suuda me ammendada – rääkimata sellest, et me ei taju oma igapäevase keele ajalist ja ruumilist sügavust. Lihtsa kõnekeele kosmilist mõõdet lubab aeg-ajalt aimata üksnes luule.

• Details
• Contents