3. peatükk: Antitees kultuuris ja märgiloomes
Chapter 3. Antithesis in culture and sign-creation
Author(s): Peet LepikSubject(s): Semiotics / Semiology
Published by: Tartu Ülikooli Kirjastus
Summary/Abstract: 3.1. Vaatepunkti määratlemine Kõige üldisemalt tähendab antitees (olgu siin lähtutud Websterist) opositsiooni, vastandit või ka ideede retoorilist kontrasti vastavuslikult korrastatud (parallel arrangement) sõnade või lausungite pinnal; dialektikas märgitakse antiteesiga dialektilise protsessi teist faasi. Jälgides antiteesi esinemist kultuuris, torkab silma, et vastandamised, kontrastid ja opositsioonid ilmnevad kõigis inimese (kultuuri) enesekirjelduse sfäärides. Biosemiootiliste uurimuste tulemustele toetudes osutatakse koguni sellele, et enese identifitseerimine teise suhtes on iidseim ja ühtlasi esimene (semiootiline) opositsioon elusorganismides üldisemalt (Sebeok 1989; Bickerton 1990). Keeleajaloolistele andmetele tuginedes väidab Boriss Poršnev sedasama opositsioonilisust, kuid grammatiliste isikute vastupidist primaarsust postuleerides: nemad-(tema-)-mõiste oli enne kui meie-(mina-)-mõiste, mistõttu ennast identifitseeriti kõigepealt teise järgi (Poršnev 1979 [1966]: 81).
Journal: Tartu Semiotics Library
- Issue Year: 2007
- Issue No: 06
- Page Range: 53-80
- Page Count: 28
- Language: Estonian
- Content File-PDF