7. MERESÕJALISED MÕTLEJAD EESTI MEREJÕUDUDES 1930. AASTATEL
7. NAVAL THINKERS IN THE ESTONIAN NAVAL FORCES IN THE 1930s

Summary/Abstract: Eesti noorema põlvkonna mereväeohvitseride hulgast tuleb kõige viljakamaks teoreetikuks pidada kaptenmajor Johannes Santpanki, kes juhtis 1930ndatel järjepidavalt tähelepanu merekaitse moderniseerimise vajadusele. Santpank ei keskendunud pelgalt ühele kitsale meresõjanduse valdkonnale, vaid kirjutas nii enda mälestustest Vabadussõjas, mereväe ülesannetest kui ka aktuaalsetest meresõjanduse probleemidest. Suurtükiasjandusele spetsialiseerunud Santpanki kaasati laialdaste teadmiste tõttu regulaarselt ka ohvitseride ja madruste väljaõppesse. Näiteks 1925. aastal koostas ta kõigest nooremleitnandina 152 mm ja 75 mm suurtükkide käsiraamatu. Eesti mereväeohvitseride IV lennu lõpetanud nooremleitnandi Arved Lintsi mälestuste järgi olid Santpanki loengud (meretaktika ja -strateegia ning meresõjakunsti ajalugu) Sõjakoolis ühed kõige huvitavamad. Santpank luges kõiki loenguid peast ega vajanud mingisuguseid abimaterjale. Teenistusaja vältel ei täitnud Santpank mitte üksnes suurtükispetsialisti ja õppejõu ametikohuseid, vaid teda saadeti mitmel korral välisriikidesse salajasi eriülesandeid täitma ning ta oli tihedalt seotud Eesti ja Soome mereväe ühiste operatiivplaanide koostamisega. Ühtlasi oli Santpank üks esimesi Eesti Vabariigi ohvitsere, kes lähetati juba 1922. aastal sõjalise hariduse täiendamiseks välismaale.

• Details
• Contents