Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Fonoloogia
Studies of Standard Written Estonian Language. Phonology

Summary/Abstract: Fonoloogia teadusena ei ole palju vanem ühest sajandist. Seetõttu ei ole võimalik rääkida otseselt fonoloogilisest uurimistööst sellest varasemal ajal. Samas on fonoloogiline analüüs vältimatu häälikuliste kirjasüsteemide loomisel. Selle valgusel saab varasemast eesti keele fonoloogia uurimisest rää- kida eesti kirjakeele arendamise kontekstis. Varaseimad eesti keele grammatikad (nt Stahl 1637) ja tekstid kasutavad korrapäratut tugevate saksa mõjudega kirjaviisi, mis annab tunnistust õige puudulikust eesti keele fonoloogilisest analüüsist. Esimese fonoloogiliselt järjekindla, nn vana kirjaviisi töötas välja B. G. Forselius 17. sajandi lõpul. Kirjaviis, mis üsna adekvaatselt kajastas eesti keele segmentaalstruktuuri, ei olnud fonoloogiliselt adekvaatne eesti keele kvantiteedi märkimisel. Puudus tulenes siiski pigem kirjaviisist kui kvantiteedisuhete halvast tundmisest. Vana kirjaviisi täiustas O. W. Masing õ-grafeemi lisamisega, millega jõudis eesti keele segmentaalsüsteemi kirjeldus adekvaatse foneemiloendini (tõsi küll, hilisem Veskest lähtuv kolme häälikuvälte traditsioon komplitseeris foneemisüsteemi käsitlust 20. sajandil oluliselt).

• Details
• Contents