ECHOES OF THE DAGGER PERIOD IN LITHUANIA, 2350–1500 CAL BC
ECHOES OF THE DAGGER PERIOD IN LITHUANIA, 2350–1500 CALBC

Summary/Abstract: Termin pistoda periood on kasutusel peamiselt Lõuna-Skandinaavia arheoloogias. Tulekivist pistodad, esimesed metallesemed ja kellpeekrid on selle ajajärgu olulised arheoloogilised markerid. Käesolevas artiklis on käsitletud neist üht – suurte labade, tulekivist pistodade ja odaotste valmistamist ning levikut Leedu alal. Artikli eesmärgiks on analüüsida labasid, sh nii tööriistu kui ka leiukohti, otsimaks vastust küsimusele, miks ei toimunud laiaulatuslikku tulekivist pistodade valmistamist Ülem-Neemeni tulekivialadel. Artiklis on vaadeldud kahepoolselt pehmes lööktehnikas valmistatud enam kui 10 cm pikkusi tulekivist teravikke. Suuri labatööriistu kasutati pistodade, odaotste ja nugadena. Leedu esiajaloolistest leidudest kuuluvad sellesse esemeliiki 13 laba (joon 2), samas kui näiteks Poolas on niisuguseid tööriistu registreeritud 600 (Libera 2001, 137–152) ja Taanis 4200 (Apel 2001, tabel 9: 2). Enamik Leedu suurtest labadest on terved ja saadud juhuleidudena (Kuršeliai, Vaitkūnai, Varguliai), kuid katkeid on leitud ka kiviaja asulatelt arheoloogiliste kaevamiste käigus (Karaviškės 6, Varėnė 10, Katros ištakos 1). Kalmetest ei ole aga seni niisuguseid esemeid kusagil Ida-Baltikumis leitud. Leedu tulekivist pistodadest ei pärine ükski suletud leidudest või hästi dateeritud muististest. Asulakohti, kust pistodasid või nende katkeid on saadud, võib pidada n-ö järelnöörkeraamika kompleksideks, mida Leedus on dateeritud vahemikku 2300/2200–1600/1500 eKr. Kahepoolne töötlus ja surutehnika olid Euroopa hilisneoliitikumis laialdaselt levinud. Suurte labade tegemine ei nõua aga ainult teadmisi, vaid ka oskusi, mida sobiliku suuruse ja kvaliteediga tulekivi rikastes piirkondades anti edasi põlvest põlve (Apel 2001). Suuremal osal Ida-Baltikumi alal ei leidu pistodade tootmiseks sobilikku tulekivi, erandiks on vaid Kagu-Leedu, kus tulekivikonglomeraadid on piisavalt suured ja kivim kvaliteetne. Nii on enamik tulekivist pistodasid ja odaotsi sisse toodud. Ida-, Kesk- ja Põhja-Euroopas on tulekivist labasid toodetud Ülem-Volgal, Kesk-Dnepril, Lõuna-Skandinaavias, Volõnjas, Lõuna-Poolas ning Neemeni ja Pripjati jõe ülemjooksul (joon 7). Ülem-Volgal algas labatehnikas tööriistade valmistamine IV aastatuhandel eKr (Krainov 1987). Ülem-Volga või nn Valdai tulekivist valmistatud nooleotsi on leitud laialdastelt aladelt, sh Lätist (joon 8). Siiski on enamik esemeid suhteliselt väikesed, jäädes lühemaks kui 10 cm, ja osa otsikuid ei ole lehe-, vaid rombikujulised või isegi väikese rootsuosaga (Zagorskis 1987, tahvel 20: 5; Loze 2001, joon 53). Rootsuga otsikuid kasutati ka Põhja-Leedus (joon 6: 2). Osa Ülem-Volga labasid on sarnased Kesk-Dnepri hilisneoliitilistele esemetele (Artemenko 1967).

• Details
• Contents