PLACES OF IMPORTANCE AND SOCIAL COMMUNICATION: STUDYING THE PRE-ROMAN CAIRN FIELD OF VIIRIKALLIO IN LAIHIA, FINLAND
PLACES OF IMPORTANCE AND SOCIAL COMMUNICATION: STUDYING THE PRE-ROMAN CAIRN FIELD OF VIIRIKALLIO IN LAIHIA, FINLAND

Summary/Abstract: On käsitletud sotsiaalset kihistumist matmisviisi põhjal, lähtudes Erving Goffmani ja Pierre Bourdieu sotsiaalsest teooriast. Näiteuuringu kohaks on valitud kangurkalmete rühm Viirikallios. Kangrud ja teisedki matmispaigad on olnud sotsiaalse staatuse väljendamise vahendiks kui mitte otseselt, siis vähemalt ideoloogiliselt, kuna kalmed on tihedalt ideoloogiaga seotud. Kuigi ideoloogia on mittekehaline sotsiaalne konstruktsioon, ei saa see eksisteerida ühiskonna materiaalsest reaalsusest väljaspool. Seetõttu on artiklis lähtutud tõdemusest, et matmispaigad peegeldavad oma konstruktsiooniga sotsiaalseid, ideoloogilisi ja materiaalseid reaalsusi. Seega pole ei matmispaigad ega ka teised asjasse puutuvad materiaalsed jäänukid kujunenud juhuslikult, vaid sisaldavad struktuure, mida saab analüüsida sotsiaalsest teooriast lähtuvalt. Kangurkalmeid hakati Soomes rajama pronksiaja lõpul, kuid need on eriti iseloomulikud eelrooma rauaajale, kuhu kuulub ka Viirikallio kangurkalmete rühm. 2009. aasta kevadel plaanistasime Viirikallio muistised kõrgresolutsiooniga GPS-i ja tahhümeetri abil ning sama aasta sügisel kaevasime läbi ühe kangru. Uurimistulemused avavad meile kangrute rühma sisemise struktuuri. Ühel kangrutest, mis oli kaetud punasest liivakivist plaatidega, oli selles rühmas domineeriv asend. See on seda tüüpi kangurkalmete rühmadele tavaline, kusjuures ühe domineeriva kalmega rühmi on avastatud ka Rootsis ja Eestis. Kalmerühma sisemise struktuuri seisukohalt oli teiseks oluliseks jooneks nähtus, et see punasest liivakivist plaatidega kangur, mis oli teistest suurem ja asus kõrgemal domineerival positsioonil, oli ümbritsetud väiksemate kangrutega. Seesugust paiknemist ei ole ilmselt õige tõlgendada kalmete rajamise ajaliste erinevuste, vaid eeskätt sotsiaalsete teguritega. Arvestades, et kangurkalmetesse mattis üksnes ühiskonna eliit ja tuginedes Goffmani sotsiaalse rinde (social front) ning Bourdieu sotsiaalse eristatuse (distinction) mõistele, väidame, et kõnealune struktuur tulenes ühiskonna eliidi sotsiaalsest kihistumisest. Kangrute väljad on rajatud majanduslikus mõttes olulistesse kohtadesse ja selle tegevusega on kalmete ehitajad andnud kohale ka sotsiaalse tähtsuse. Siiski on kalmevälja raamides manifesteeritud ka eliidisisest kihistumist ja eristatust, kui silmas pidada suurte kangrute rajamist domineerivatele kohtadele. Seeläbi on domineerivate kalmete ehitajad võtnud kangrute välja rajamisega moodustatud n-ö sotsiaalsel rindel kontrolli kõige tähtsama positsiooni üle, peegeldades sellega ühtlasi oma sotsiaalset asendit ühiskonnas.

• Details
• Contents