THE SOCIAL STATUS OF WOMEN IN LATVIA IN THE 7TH–13TH CENTURIES, IN THE LIGHT OF PALAEODEMOGRAPHIC DATA
THE SOCIAL STATUS OF WOMEN IN LATVIA IN THE 7TH–13TH CENTURIES, IN THE LIGHT OF PALAEODEMOGRAPHIC DATA

Summary/Abstract: On püütud anda ülevaade Läti naiste sotsiaalsest rollist ja elutingimustest rauaaja ühiskonnas. Töö põhineb paleodemograafilistel andmetel, mis on kogutud eelkristlike kalmistute – Lejasbitēni (7.–11. sajand, täielikult läbi uuritud), Čunkāni-Dreņģeri (8.–11. sajand) ja Salaspils Laukskola (10.–13. sajand) – arheoloogilistel kaevamistel saadud osteoloogilise materjali analüüsil. Kalmistutest leitud osteoloogiline ja arheoloogiline materjal näitab, et mehi oli maetud märkimisväärselt rohkem kui naisi: laibamatuste muskulaarindeks oli 1,2–2 ja põletusmatustel 2. Naistega võrreldes peegeldab Läti rauaaegsetele kalmistutele maetud meeste ülekaal pingelist sõjategevust ja migratsiooni – seda kinnitab just noorte meeste matuste rohkus. Naisi võeti sageli vangi ja seetõttu ei maetud neid ka alati kalmistule. Käesolev uurimus näitab ilmekalt erinevust naiste ja meeste demograafilistes indeksites. Naiste esimene maksimaalne suremus (30–40%) on vanusevahemikus 15–24 eluaastat – peamiselt on see seotud esimese sünnitusega. Uuesti sünnitamine ja imetamisest tulenev stress, mis oli sageli seotud ema halva ja ebapiisava toitumisega, kurnas naiste organismi ning nende võimet erinevate haigustega toime tulla. See päädis teise suremuse maksimumiga vanusevahemikus 30–35 eluaastat, samal ajal kui meeste suremuse maksimum oli alles vanuses 40–45 eluaastat. Täiskasvanud naise eeldatav eluiga e020 oli ainult 15,3 aastat, see on keskmiselt 6,5 aastat vähem kui meestel – nende eeldatav eluiga e020 oli 21,8 aastat. Samasugune tendents oli levinud Euroopas 2.–13. sajandini. Salaspils Laukskola kalmistu 10.–13. sajandi antropoloogiline aines lubab võrrelda põletus- ja laibamatuste demograafilisi indekseid. Luumaterjalile toetudes selgus, et meeste põletusmatuste arv on kaks korda suurem kui naiste oma ja laste põletusmatused on harukordsed. Põletusmatuste puhul oli täiskasvanud naiste eeldatav eluiga e020 16,3 eluaastat – see ületab veidi laibamatusega maetud naiste eeldatavat eluiga, mis oli 15,3. Peamiseks erinevuse põhjustajaks on nende naiste arvu proportsioon, kes surid vanusevahemikus 15–24 eluaastat (neist 33% olid maetud laibamatustena ja vaid 7,6% põletusmatustena). Selle tulemusena on naiste eeldatav eluiga põletusmatuste puhul 3,4 aastat lühem kui meestel ja laibamatuste korral 5,6 aastat lühem kui meestel. Need erinevused demograafilises statistikas näitavad, et need naised, kes põletati, võisid olla kõrgemast sotsiaalsest kihist – seda väidet toetab ka põletusmatustega kaasa pandud esemete rohkus. Läti rauaaja naiste lühikese eluea, võrreldes meestega, põhjustas mitmekordne sünnitamine, sest nende õlul lasus ühiskonna järjepidevus. Naised, kes said lapsepõlves piisavalt toitu ja olid füüsiliselt paremini arenenud ning tugevama immuunsüsteemiga, ei kannatanud seetõttu nii palju ka korduvalt sünnitades.

• Details
• Contents