Teel apokalüptilise nullpunkti poole: Käsitlusi tööst taasiseseisvumisjärgses Eesti autorikinos
Towards an Apocalyptic Zero Point: Approaching Work in Post-Soviet Estonian Auteur Cinema

Summary/Abstract: Toetudes David Harvey arusaamale neoliberalismist kui riisumisel põhinevast kapitali akumulatsioonist, analüüsib artikkel töö representatsioone viimase kümnendi Eesti autorikinos, täpsemalt filmides "Agent Sinikael" (2002, rež Marko Raat), "Sügisball" (2007, rež Veiko Õunpuu), "Püha Tõnu kiusamine" (2009, rež Veiko Õunpuu) ja "Kirjad Inglile" (2011, rež Sulev Keedus). Mitmesuguste töötajarollide ja töötegemise tüüpide (valge- ja sinikraelise tööjõu, loometöötajate) kaudu kritiseerivad kõik vaatlusalused filmid vabaturufilosoofia hegemoonia tingimustes aset leidvaid protsesse, mis õõnestavad kapitali huvides avalikke huve ning palgatööjõu sotsiaalset ja isiklikku turvatunnet, lõhustades ühiskonda selle kõigil astmeil.

• Details
• Contents