Sotsioloogiline mõtlemine, esteetiline mõtlemine.
Thinking Sociologically: Thinking Aesthetically

Summary/Abstract: Artikkel lähtub Marxi intrigeerivast väitest, mille ta esitas „Poliitilise ökonoomia kriitika põhijoonte” („Grundrisse”) sissejuhatuses, püstitamaks küsimust kunsti ja „tootmise kui sellise” vaheliste suhete kohta: Vana-Kreeka ühiskonnas valitses ebakõla kunsti õitsengu ja madala sotsiaal-majandusliku arengutaseme vahel. Tänapäeva ühiskonna keerukates tingimustes võiks küsida, kas kunsti ikka veel tehakse? Vastust otsides kõrvutan mõtlemisviisi, mida Bauman nimetab sotsioloogiliseks, väitega, et kunst mõtleb esteetiliselt. Milline on olnud kunstiajaloolaste vastus väljakutsele mõtestada esteetilisi praktikaid sotsiaalses ja ajaloolises plaanis? Artikkel esitabki kunsti üle sotsiaalselt mõtlevate kunstiteadlaste genealoogia (Clark, Antal, Shapiro). Seejärel väidan, et totalitarismi või vabaturu individualismi vältimiseks vajame nii sotsioloogilist kui esteetilist haridust (Bahro). Lõpetuseks keskendun Aby Warburgi töödele, millega seoses vaatlen kunstiajaloo teokssaamise (tootmise) tehnilisi tingimusi, seda eriti fotograafia näitel, ning küsin, kuidas see mõjutab kujutiste kättesaadavust.

• Details
• Contents