Isu ja soov: kolm maalitud õhtusöömaaega
Lust and Desire: Three painted Communion

Summary/Abstract: Kui Milano Expo maailmanäituse puhul avati Milano lähedal Brescias näitus “Toit kunstis 17. sajandist Warholini”, sattusid küllalt kitsasse kultuuriruumi kokku Leonardo da Vinci “Püha õhtusöömaaeg” Milano Santa Maria delle Grazie kirikus ning Brescia näitusel eksponeeritud Caravaggio natüürmordid ja Andy Warholi “Viimne õhtusöömaaeg”. Da Vinci “Püha õhtusöömaaeg” on sakraalmaali markantsemaid näiteid; Caravaggio maalide ambivalentsus ja da Vinci “Püha õhtusöömaaja” desakraliseerimine läbi massikultuuri Warholi “Viimses õhtusöömaajas” ühendavad kolme kunstniku tööd sakraalse taustsüsteemi kaudu. Maale ei ole analüüsitud kunstikategooriate alusel, vaid jälgides üleminekut pühalt massikultuurile, da Vinci idealismi asendumist Warholi pragmatismiga. Toit assotsieerub isuga ja isu omakorda sooviga. Prantsuse kultuuriteoreetiku René Girard’i mimeetilise soovi teooria annab võimaluse rääkida mitte ainult soovist, vaid ka sakraalsest ja profaansest seoses toidu ja selle kujutamisega kunstis, sakraalsuse kaudu ka vägivallast ja ohvrist, millest loobumine on Girard’i järgi kristluse kandev idee.

• Details
• Contents