We kindly inform you that, as long as the subject affiliation of our 300.000+ articles is in progress, you might get unsufficient or no results on your third level or second level search. In this case, please broaden your search criteria.
The article demonstrates differences between the symbolic landscapes of an oral vernacular culture and a literate culture, drawing on examples of perceiving and depicting sacred natural sites in Estonia. Vernacular oral culture and written national culture are considered as subsystems of a wider cultural system, following Yuri Lotman. In the literate Estonian culture from the 19th century onward, references to oak groves dominate as a typical image of ancient Estonian sacred sites. The symbol of the sacred oak grove is literary in origin, deriving from European examples of the Romantic Era. An important source contributing to the spread of the idea of ancient oak groves has been the Estonian national epic Kalevipoeg by Fr. R. Kreutzwald, first published as a full edition in 1862. An analysis of the text of the epic shows that most references to sacred oak groves and oaks in the epic are rhetorical in nature, featuring as poetic devices, figures of speech or abstract symbols signifying the idea of an ancient golden era. Only in two instances can they be considered to refer to concrete landscapes that can be precisely located. In the 20th century, sacred natural sites known to the local vernacular religion are increasingly interpreted in written national history as monuments of pre-Christian times. This is evidence of the hybridisation of certain features of written and oral culture after the national written culture has become established as the dominant subsystem.
More...
Review of: Vanaaja pulm. Valitud tekste ja pilte 16. sajandi keskpaigast 19. aastasaja viimase veerandini. Kokku seadnud Ants Hein. Tallinn: Tänapäev, 2018. 423 lk.
More...
2013. aasta sügisel 8.−10. novembrini toimus Saksamaal Lüneburgis asuvas baltisaksa arhiivis ja kultuurikeskuses, Carl Schirreni Seltsis (Carl-Schirren-Gesellschaft – CSG) 25. Balti seminar. Nimetatud seminare hakati veerandsada aastat tagasi korraldama (balti)-saksa, eesti ja läti teadlaste ühise foorumina. Baltisaksa kirjandus on Balti seminaride teemaks olnud ka varem: nii käsitleti 1995. aasta seminaril baltisaksa, eesti ja läti kirjandussuhteid. Viimatisel seminaril keskenduti aga baltisaksa kirjanduse retseptsioonile − nii tagasivaateliselt kui ka tänasel päeval. Põhjuseks asjaolu, et viimasel ajal on täheldatav teatav huvi kasv baltisaksa kirjanduse vastu nii Balti riikides kui ka Saksamaal, millest annavad tunnistust nii teadusüritused, tõlked kui ka üldisem huvi baltisaksa autorite vastu. Kolm päeva kestnud seminaril CSG asupaigas Brömsehaus’is – XIV sajandist pärinevas kaupmehemajas – astusid rohkem kui 60-liikmelise kuulajaskonna ees üles 13 esinejat Saksamaalt, Lätist ja Eestist.
More...
Report on the conference “Ways of Experiencing Modernity in Estonian and Finnish Literature and Culture at the Beginning of the 20th Century: Similarities and Differences” held in Tallinn from 9th to 10th of December 2013.
More...
Review of: Methis. Studia humaniora Estonica 2014, nr 13. Eksiilkirjanduse erinumber. Koostajad Kadri Tüür, Marin Laak. Toimetaja Kadri Tüür. Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv. 228 lk.
More...
Reviews of: Enno Tammer. Punatsensuur mälestustes, tegelikkuses, reeglites. Tallinn: Tammerraamat, 2014. 536 lk. Marie Underi päevikud 1922-1957. (Litteraria. Eesti kultuuriloo allikmaterjale 27.) Koostanud ja kommenteerinud Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015. 138 lk. Mari Saat. Matused ja laulupeod. [Tartu:] Petrone Print, 2015. 168 lk. Eesti keeles ja meeles. Eesti filoloogid 1967-1972. Kursuseraamat. Koostanud Hille Karm, Anu Saluäär-Kall, Jüri Valge. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 264 lk. Eesti Lastekirjanduse Keskuse toimetised 5. Tallinn, 2014. 108 lk.
More...
Report on the conference “Kirjanduse pingeväljad ja adressaadi dünaamika” held at Estonian Literary Museum from 14th to 15th of May 2015.
More...
Reviews of: Slavica Revalensia. I. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014. 220 lk. Slavica Revalensia. II. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015. 232 lk. Leonhard Lapin. Olejad ja minejad. Mälestusi ja mõtisklusi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 208 lk. „Kuhu me siis läheme? – Eks ikka koju.” Sajandivahetus saksa kirjanduses 200 aastat tagasi. Goethe. Schiller. Tieck. Kleist. Hoffmann. Eichendorff. Büchner. Novalis. Hegel (Schelling?, Hölderlin?). Schlegel. Saksa keelest valinud ja tõlkinud Mati Sirkel. Saatesõna kirjutanud Ilmar Vene. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 510 lk. Eda Ahi, Kärt Hellerma, Kätlin Kaldmaa, Maarja Kangro, Tiina Ann Kirss, Veronika Kivisilla, Helga Nõu, Carolina Pihelgas, Anu Saluäär, Jelena Skulskaja, Triin Soomets, Elin Toona, Elo Viiding. Kolmteist Eesti kirja. Loomingu Raamatukogu 2016, nr 1. 80 lk. Alexander Genis. Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra. Tlk Toomas Kall. Loomingu Raamatukogu 2016, nr 2-5. 223 lk. Gennadi Muravin. Ebatsensuursed juhtumid. Sekeldused eesti raamatutega Nõukogude ajal. Kirjanduslikud meenutused. Tlk Toomas Huik. Tallinn: Tammerraamat, 2016. 371 lk.
More...
Review of: Cornelius Hasselblatt. Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega. Studia litteraria Estonica 15. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 511 lk.
More...
