Sõnaraamat, mis pakub huvi keelesaarte uurijale
Review of: Sarmīte Balode, Ilga Jansone. Kalnienas izloksnes vārdnīca 1-2. Rīga: LU Latviešu valodas institūts, 2017. 1. kd 648 lk, 2. kd 720 lk.
More...We kindly inform you that, as long as the subject affiliation of our 300.000+ articles is in progress, you might get unsufficient or no results on your third level or second level search. In this case, please broaden your search criteria.
Review of: Sarmīte Balode, Ilga Jansone. Kalnienas izloksnes vārdnīca 1-2. Rīga: LU Latviešu valodas institūts, 2017. 1. kd 648 lk, 2. kd 720 lk.
More...
Eesti kirjakeel, mis suures osas rajaneb põhjamurretel, tegi keelekorraldajate pingutusel XX sajandil läbi märkimisväärse kohandamise selleks, et olla kõigis valdkondades sobiv kompromislik kirjavahend. Erinevalt rahvuslikest liikumistest muudes maades on võõrlaenud olnud sallitud, osaliselt ajendatuna soovist hõlbustada ligipääsu Lääne-Euroopa kultuurile. Selle tulemusel tekkinud normingud on aga eestlasi üldiselt sundinud abi otsima mahukast õigekeelsuskäsiraamatust, et teada õigekirjutus- ja morfoloogianorme. [...]
More...
Kirjakeel selle sõna tänapäevases tähenduses – keele ühtseim, standardiseeritud keelekuju – muutub ühiskonnas oluliseks siis, kui keel peab hakkama täitma valitsemise, juhtimise, töö- ja hariduselu jms ülesandeid. Kui keelel neid funktsioone ei ole, st kui neid funktsioone täidab riigis mingi teine keel, siis ei ole vaja ka kirjakeelt – eraelus võib igaüks kasutada mis tahes oma suhtluskonnas sobivat murdevõi kõnekeele varianti. Eestis tekkis vajadus üldrahvaliku, ühtse kirjakeele järele 100 aastat tagasi. Iseseisva riigi tekkimisega muutus kogu avalik ja ametlik asjaajamine, haridus, valitsemine ja tööelu eestikeelseks ning kõigi ametite täitmiseks oli vaja eestikeelset haritlaskonda. Muidugi ei sündinud eesti kirjakeel üleöö koos Eesti riigiga. [...]
More...
Alustan sõrendusega: suurte numbrite muret Eestis pole, sest suurim võimalik number on 9 (sellest väitest tuleb küll välja arvata numbertähised, nt pangakonto-, telefoni- ja rahatähenumbrid; maja- ja saapanumbrid väga suured pole). Inglise keeles aga on teisiti: meie numbrile vastav sõna on seal digit, nende number on eesti keeles arv. Eesti Entsüklopeedia V köites (1990) öeldakse artiklis kümnendsüsteem, et kõrgemate järguühikute nimetustel, mida palju ei kasutata, on eri maades erisugune tähendus, kusjuures vene keeles on need olnud kasutusel prantsuse, eesti keeles inglise eeskujul. [...]
More...
Review of: Mihhail Lotman, Maria-Kristiina Lotman. Eesti silbilis-rõhulise rütmika jooni: neliktrohheus ja -jamb 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. [Tallinn]: EKSA, 2018. 508 lk.
More...
Report on the conference “Tartu und Riga in der Literatur” held at Department of German Philology of the University of Tartu from 9th to 10th of May 2013.
More...
8. oktoobril 2013 korraldasid Eesti Keele Instituut ja Emakeele Selts Tallinnas kõnekoosoleku „Alusepanijad”. Ettekandeid oli kaks: Külli Habichti ja Külli Prillopi „Heinrich Stahli teoste sõnastik” ning Marju Lepajõe „Gutslaffi kasust”. Järgnes Gutslaffi piiblitõlke esitlus, kohal olid kõik tõlke üllitamisele kaasa aidanud: Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross ja Kai Tafenau.
More...
Report on the conference “Tekstipäev 2013” held at University of Tartu on 6th of December 2013.
More...
Review of: Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koostanud ja toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoimetaja Iris Metsmägi. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 792 lk.
More...
Review of: Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Toim Jelena Kallas, Mai Tiits, Maria Tuulik. Koost Madis Jürviste, Kristina Koppel, Maria Tuulik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 511 lk.
More...
Reviews of: Uurimusi kirjandusest ja kultuurist. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 15. Koostanud Piret Viires, toimetanud Anneli Kõvamees. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2013. 148 lk. www.tlu.ee/ et/eesti-keele-ja-kultuuri-instituut/ EKKI-toimetised/Avatud-juurdepaas-ja-toimetiste-vanemad-numbrid Tõlkija hääl. Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Koostanud Jan Kaus, toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 94 lk. Karl Muru. Rännul luuleilmas. Tartu: Ilmamaa, 2014. 148 lk.
More...
Report on the conference “Folkloor ja sidusus” held in Nõiariik from 26th to 27th of February 2014.
More...
Kui inimesest rääkides kasutame tema nime mitmuse vormis, on sellel halvustav tähendus. Mäletan uue iseseisvusaja eel peetud poleemikast fraasi „Need Savisaared ja...”. Stalini-aegsetes tekstides võisid „Tuglased ja Semperid” või „Zošt- !enkod ja Ahmatovad” kõlada otse kurjakuulutavalt.
More...
Retrospektiivne rahvusbibliograafia - mis asi see veel on, oleksin mõni aasta tagasi kirjanduse ja kultuuriteaduste doktorandina täiesti süüdimatult küsinud. Kurb, aga samas on tõsiasi, et Eesti praeguse aja humanitaarteadused, nagu ka teaduse hindamise süsteem, ei pane suurt rõhku käsikirjade või tõlkeeditsioonide, käsiraamatute, entsüklopeediliste ülevaateteoste ega bibliograafiate väärtustamisele. Nagu on tõsi ka see, et tänapäeva Eesti ülikoolides ei pea (võõr)filoloogid reeglina enam õppima n-ö filoloogilisi käsitööoskusi.
More...
Review of: Janika Kärk. Saksa ja eesti keele sagedamate värvingupartiklite võrdlev analüüs. (Humanitaarteaduste dissertatsioonid 38.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2014. 188 lk.
More...
Report on the conference “Kümnes muutuva keele päev” held at Tallinn University from 4th to 7th of November 2014.
More...
Kohanimed ilmuvad eesti kirjalikku traditsiooni alates XIII sajandist. Ligi 500 kohanime on kirja pandud Taani hindamisraamatu (Liber Census Daniae, edaspidi LCD) eesti lehekülgedel. Ehkki kohanimesid leidub ka järgnevate sajandite dokumentides ja ürikutes, tulevad nad hulgana esile alates XVI sajandist, kust algavad vakuraamatud. LCD nimistu on avaldatud trükis korduvalt. XVI sajandi vakuraamatuist on avaldatud näiteks Läänemaa vanim vakuraamat ning katkeid Kullamaa ja Järvamaa vakuraamatuist.
More...
Reviews of: Alli Laande, Triin Todesk. Mulgi sõnastik. Toimetanud Karl Pajusalu, Urmas Sutrop, Ellen Niit. Abja-Paluoja–Tallinn–Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 296 lk. Paul Kokla. Hiiu sõnaraamat. Toimetanud Meeli Sedrik. Eesti Keele Instituut, MTÜ Hiiu Öko. Kärdla: Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 310 lk.
More...
The article is dedicated to the twenty-five years of experience gained while teaching Latvian to Finnish students at the University of Helsinki. The introduction to the article gives an insight into the beginnings of the Baltic studies in Finland, the restoration of the lectureship in the 90s of the 20th century, and introduces the current situation. The aims of contemporary students when they choose the Baltic languages as their main study subject are discussed, as well. The article considers the difficulties faced by Finns in learning a new Indo-European language: it briefly explores the difficulties of pronunciation – especially the pronunciation of voiced and voiceless consonants, and the differences in morphological categories (gender and number) in Finnish and Latvian. Word derivation paradigms are the most complex part of speech. Verbs and pronouns are mentioned among the most difficult subjects for students, while the first conjugation verbs (or “short” verbs) and reflexive verbs are the most difficult to learn (not only because of their form, but especially because of their use). All Finnish students (especially those who have not encountered other Indo-European languages) consider prefixation the most challenging of the grammar topics. Latvian language prepositions and their government also cause many mistakes. Naturally, the students translate many sentences literally from their mother tongue. Consequently, for example, there are difficulties with the expression of such concept as future of the verbs or the constructions of Latvian double denial. The article is based on a voluminous material of student errors. It is the analysis of errors that helps the Latvian language lecturer to identify problems and to emphasize and explain the most difficult things in the study process.
More...
The Finnish colloquial language is characterized not only by lexical but also by grammatical features, which have emerged from dialects and rapid talk, and have become commonly used. In addition, as Finnish colloquial language is widely used in everyday situations and is often considered a more neutral form of communication than literary language, it can pose challenges for language learners who have mostly been exposed to literary language during their studies. Finnish linguists have been interested in the aquisiton of colloquial language since the 1980s. However, there has been a lack of research, in which it would be viewed from the perspective of the language learner and compared with the actual use of colloquial language. The author, who herself has learned Finnish as a foreign language, continues to study Finnish colloquial language in this article, this time focusing on language learning and language skills. The article deals with theoretical questions about the concept of colloquial language and the place of colloquial language in language acquisition, and compares the features of colloquial language found in Finnish language study materials with the ones actually used. According to her research interests, the author has chosen the features of colloquial language that appear in the written form, looking for examples in social network texts. The introduction to the article defines the purpose of the research, as well as explains the terms used and describes the corpus used in the research. In the second part of the article, the author studies the problems related to the acquisition of Finnish colloquial language, looking at previous research, while the third part compares the features of colloquial language mentioned in the study materials with the actual use of language in Instagram.
More...